Sámi Girječálliid Searvvi njuolggadusat

Sámi Girječálliid Searvvi njuolggadusat

§ 1.      Searvvi namma

Searvvi namma lea Sámi Girječálliid Searvi

§ 2.      Searvvi ulbmilat

  • ovddidit sámegiel girjjálašvuođa, mii lea almmuhuvvon bábergirjin dahje almmuhuvvon elektrovnnalaččat
  • ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid
  • fuolahit sámegiel girjjálašvuođa almmuhanvejolašvuođaid ja buoridit sámegillii čállojuvvon girjjálašvuođa seamma buorrin go girjjálašvuođa dilli muđui lea davviriikkain, máilmmis ja erenoamážit eamiálbmotguovlluin.
  • fállat fágalaš bagadeami girječálliide geat čállet sámegillii, dahje girječálliide geat háliidit beassat Sámi Girječálliid Searvvi miellahttun.
  • dahkat dovddusin miellahttuid ja sin dáiddalaš buktagiid
  • ásahit fágalaš ovttasbarggu eará sámi, davviriikkalaš ja eará dáiddárservviiguin

§ 3.      Miellahttovuohta

Sámi Girječálliid Searvvi miellahttun sáhttá beassat:

  •  sámegielat girječálli gii lea lágádusas almmuhan sámegillii čáppagirjjálašvuođa buktaga, teavstta áigečállagis dahje earalágán almmolaš (publiserejuvvon) čállagis.
    Teaksta galgá leat unnimusat 50 siiddu. Dat ii guoskka mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide, luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalaš jietnahámis
  •  sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii dahje sámegielas čáppagirjjálaš buktaga man lágádus lea almmuhan. Teaksta galgá leat unnimusat 50 siiddu. Dát ii guoskka mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide, luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalaš jietnahámis
  •  sámegielat čálli gean mánusa lágádus lea dohkkehan almmuheami váste. Teaksta galgá leat unnimusat 50 siiddu. Dát ii guoskka mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide,
    luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalaš jietnahámis.
  • muitaleaddji ja dajahalli, gii muitala ja dajahallá sámegillii, ja gean girjjálašbuktaga lágádus lea almmuhan elektrovnnalaš jietnahámis ja mii bistá unnimustá 20 minuhta dahje maid lágádus lea dohkkehan almmuheami váste.

    Searvvi stivra mearrida galgá go ohcci dohkkehuvvot miellahttun. Ohcci, gean stivra ii  leat dohkkehan miellahttun, sáhttá váidalit mearrádusa searvvi jahkečoahkkimii. Jahkečoahkkin vállje sierra lávdegotti mii meannuda váidalusa.

    Miellahttomávssu sturrodaga mearrida jahkečoahkkin. Miellahtut, geat leat deavdán 65 jagi, ožžot gudnemiellahttovuođa. Sii mákset  jahkái 50 NOK  miellahttomáksun.

    Miellahttu sáhttá massit miellahttovuođa jus rihkku searvvi  njuolggadusaid dahje jus jahkečoahkkin oaidná ahte miellahttu lea vahágahttán searvvi.

    Miellahttovuohta loahpahuvvo jus miellahttu ii leat máksán miellahttomávssu maŋimus rehketdoallojagi. Sihkkojuvvon miellahttu sáhttá ohcat miellahttovuođa ođđasit.

    § 4.      Jahkečoahkkin

    Jahkečoahkkin lea searvvi alimus mearrideaddji ja vállje stivrra. Juohke miellahttu sáhttá válljejuvvot stivralahttun.

    Jahkečoahkkingohččun gaskaáigásaš áššelisttuin galgá sáddejuvvot miellahtuide njeallje (4) vahku ovdal jahkečoahkkima. Áššit maid miellahtut háliidit meannuduvvot jahkečoahkkimis, galget sáddejuvvot stivrii golbma (3) vahku ovdal jahkečoahkkima. Áššelistu buot áššedieđuiguin galgá sáddejuvvot miellahtuide unnimusat guokte (2) vahku ovdal jahkečoahkkima. Dušše áššit mat dáinna lágiin leat ovddiduvvon, sáhttet meannuduvvot jahkečoahkkimis.

    Jahkečoahkkin galgá:

    1.      Válljet čoahkkinjođiheaddji(id), čálli(id) ja guokte beavdegirjedárkkisteaddji
    2.      Dohkkehit stivrra jahkedieðáhusa oktan raporttaiguin
    3.      Dohkkehit rehketdoalu
    4.      Mearridit miellahttomávssu
    5.      Dohkkehit doaibmaplána
    6.      Dohkkehit bušeahta
    7.      Meannudit áššiid mat leat boahtán miellahtuin
    8.      Válljet stivrii stivralahtuid oktan várrelahtuiguin ja lávdegottiid
    9.      Ovddidit jahkečoahkkincealkámušaid

    § 5.      Stivra

    Stivra lea searvvi bargguid doaimmaheaddji ja galgá čuovvut jahkečoahkkima mearrádusaid ja doaibmaplána.
    Stivračoahkkimis lea mearridanváldi go jođiheaddji dahje sadjásaš jođiheaddji ja guokte stivralahtu leat čoahkkimis.
    Jođiheaddji dahje sadjásaš jođiheaddji vuolláičálliba searvvi ovddas. Stivra sáhttá mearridit prokura.

    Stivra galgá doallat unnimustá njeallje (4) stivračoahkkima jahkái. Dat sáhttet juogo dábálaš čoahkkimat, telefončoahkkimat dahje digitála čoahkkimat. Stivralahtut galget oažžut čálalaš áššedieđuid ovdal čoahkkima.

    Stivrras galget leat jođiheaddji ja golbma (3) dábálaš lahttu ja várrelahtut geat galget válljejuvvot guovtti (2) jahkái hávil. Juohke jahkečoahkkin sáhttá válljet guokte (2) stivralahtu ja ovtta (1) go jođiheaddji galgá válljejuvvot. Sadjásaš stivralahtut eai galgga válljejuvvot persovnnalaš sadjásažžan eará stivralahtuide, muhto ná:

    1.sadjásaš stivralahttu, 2.sadjásaš stivralahttu, 3.sadjásaš stivralahttu.

     § 6      Bargojoavkkut, lávdegottit, ráđit

    Jahkečoahkkin dahje stivra sáhttá ásahit erenoamáš bargojoavkkuid, lávdegottiid ja ráðiid. Stivrras lea váldi šiehtadallat searvvi ovddas.

    § 7       Áššemearrideapmi

    Stivra-, miellahtto- ja jahkečoahkkimiid mearrádusat dahkkojit dábálaš eanetlogu jienastemiin. Jos jienat juohkásit dássálaga, de galgá jienastuvvot oððasit. Miellahtto- ja jahkečoahkkimiid jienasteamit galget čálalaččat jus guhtege gáibida dan.

    § 8       Miellahttočoahkkin

    Miellahttočoahkkin galgá dollojuvvot go stivra dahje 2/3 miellahtuin gáibidit dan.

    § 9      Sierrajahkečoahkkin

    Stivra dahje njealját oassi, ¼, miellahtuin sáhttá gáibidit ahte dollojuvvo sierrajahkečoahkkin. Gohččun ja áššelistu sierrajahkečoahkkimii galgá sáddejuvvot miellahtuide guokte (2) vahku ovdal čoahkkima. Sierrajahkečoahkkin galgá meannudit dušše daid áššiid mat leat áššelisttus.

    § 10  Njuolggadusrievdadeapmi

    Searvvi njuolggadusaid sáhttá rievdadit jus unnimusat 2/3 jahkečoahkkimis nu gáibidit. Rievdadusevttohus galgá sáddejuvvot stivrii jahkečoahkkima áššiid áigemeriid mielde ja áššedieđut galget čuovvut jahkečoahkkima áššedieđuid.

    § 11 Heaittiheapmi

    Sámi Girječálliid Searvvi sáhttá heaittihit jos unnimustá ¾ searvvi miellahtuin nu mearridit čálalaš jienasteamis. Jos searvi heaittihuvvo, de miellahtut galget válljet golmma (3) olbmo heaittihanstivrra mii hálddaša báhcán opmodaga ja vealggi. Báhcán opmodat galgá geavahuvvot sámegiel čáppagirjjálašvuođa ovddideapmái.

     

    Njuolggadusat leat divvojuvvon 2018, 2019, 2020 ja 2021 jahkečoahkkimiin.