Sámi Girječálliid Searvvi njuolggadusat

Sámi Girječálliid Searvvi njuolggadusat

§1. Searvvi namma

Searvvi namma lea Sámi Girječálliid Searvi

§2. Searvvi ulbmilat

-ovddidit sámegiel girjjálašvuoða, mii lea almmuhuvvon bábergirjin dehe almmuhuvvon elektrovnnalaččat
-ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid
-fuolahit sámegiel girjjálašvuoða almmuhanvejolašvuoðaid ja buoridit dili girjjálašvuođas, mii lea cállojuvvon sámegillii, seamma buorrin go girjjálašvuođa dilli muđui lea davviriikkain, máilmmis ja erenoamážit eamiálbmot girjjálašvuohta
-fállat fágalaš bagadeami girječálliide, geat čállet sámegillii, dahje háliidit beassat Sámi Girječálliid Searvvi miellahttun
-dahkat dovddusin miellahttuidis ja sin dáiddalaš buktagiid
-ásahit fágalaš ovttasbarggu eará sámi, davviriikalaš ja eará dáiddárservviiguin

§3. Miellahttovuohta

Sámi Girječálliid Searvvi miellahttun sáhttá beassat:

-girječálli, gii lea almmuhan čáppagirjjálašvuoða buktaga sámegillii lágádusa bokte, teakstan áigečállagis dahje eará lágán almmolaš (publiserejuvvon) čállagis.
Teaksta galgá leat unnimusat 50 siiddu. Dat ii guoskka mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalaš jietnahámis
-jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii dahje sámegielas čáppagirjjálaš buktaga man lágádus lea almmuhan. Teaksta galgá leat unnimusat 50 siiddu. Dát ii guoskka mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide, luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalaš jietnahámis
-čálli geas girjelágádus lea dohkkehan giehtačállosa almmuheami váste. Teaksta galgá unnimusat 50 siiddu. Dat siidogáibádus ii biddjo mánáidgirjjiide, lávllateavsttaide, luohtedajahusaide ii ge čállosiidda mat almmuhuvvojit elektrovnnalalš jietnahámis
-muitaleaddji ja dajahalli, gii muitala ja dajahallá sámegillii ja gean girjjálaš buktaga lágadus lea almmuhan elektrovnnalaš jietnahámis mii bistá unnimustá 20 minuhta dege dohkkehan dan almmuheami váste
Searvvi stivra mearrida galgá go ohcci dohkkehuvvot miellahttun. Ohcci gean stivra ii leat dohkkehan miellahttun, sáhttá váidalit mearrádusa searvvi jahkečoahkkimii mii vállje sierra lávdegotti mii galgá meannudit váidalusa.

Lahttomávssu sturrodaga mearrida jahkečoahkkin.

Ohccit geat leat deavdán 65 jagi ožžot gudnemiellahttovuođa,  eai ge dárbbaš šat máksit miellahttodivvaga.

Miellahttu sáhttá massit miellahttovuođas jus rihkku searvvi  njuolggadusaid dahje jahkečoahkkin oaidná ahte miellahttu lea vahágahttán searvvi.

Miellahttovuohta loahpahuvvo go ii leat máksán lahttodivada maŋimus rehketdoallojagi. Sihkkojuvvon miellahttu sáhttá ohcat miellahttovuoða oððasit.

§4. Jahkečoahkkin

Jahkečoahkkin lea searvvi alimus mearrideaddji ja vállje stivrra. Juohke miellahttu sáhttá válljejuvvot stivralahttun.

Jahkečoahkkingohččun gaskaáigásaš áššelisttuin galgá sáddejuvvot miellahtuide guhtta (6) vahkku ovdal jahkečoahkkima. Áššit maid miellahtut hálidit gieđahallojuvvot jahkečoahkkimis, galget sáddejuvvot stivrii njeallje (4) vahkku ovdal čoahkkima. Áššelistu buot áššedieđuiguin galgá sáddejuvvot miellahtuide unnimusat guokte (2) vahkku ovdal jahkečoahkkima. Dušše áššit mat dáinna lágiin leat ovddiduvvon sáhttet gieđahallojuvvot jahkečoahkkimis.

Jahkečoahkkin galgá:

Válljet čoahkkinjođiheaddji(id), čálli(id) ja guokte beavdegirjedárkkisteaddji
Dohkkehit stivrra jahkedieðáhusa oktan raporttaiguin
Dohkkehit rehketdoalu
Mearridit miellahttomávssu
Dohkkehit doaibmaplána
Dohkkehit bušeahta
Válljet stivrra, stivralahtuid oktan várrelahtuiguin ja lávdegottiid
Ovddidit jahkečoahkkincealkámušaid

§5. Stivra

Stivra lea searvvi bargguid doaimmaheaddji ja galgá čuovvut jahkečoahkkima mearrádusaid ja doaibmaplána.

Stivračoahkkimis lea mearridanfápmu go joðiheaddji dahje sadjásaš jođiheaddji ja guokte  stivralahtu leat čoahkkimis.

Jođiheaddji dahje sadjásaš jođiheaddji vuolláičálliba searvvi ovddas. Stivra sáhttá  mearredit prokura.

Stivra galgá doallat unnimustá njeallje (4) stivračoahkkima jahkái. Dat sáhttet juogo dábálaš čoahkkimat dehe telefončoahkkimat. Stivralahtut galget oažžut čálalaš áššedieđuid ovdal čoahkkima.

Stivrras galget leat jođiheaddji ja golbma (3) dábálaš lahttu ja várrelahtut geat galget válljejuvvot guovtti (2) jahkái hávil. Juohke jahkečoahkkin sáhttá válljet guokte (2) stivralahtu ja ovtta (1) go ovdaolmmoš galgá válljejuvvot.

Sadjásaš stivralahtut eai galgga válljejuvvot persovnnalaš sadjásažžan eará stivralahtuide, muhto ná:
1. sadjásaš stivralahttu, 2. sadjásaš stivralahttu, 3. sadjásaš stivralahttu.

§6. Bargojoavkut, lávdegottit, ráđit

Jahkečoahkkin dahje stivra sáhttá ásahit erenoamáš bargojoavkkuid, lávdegottiid ja ráðiid. Stivrras lea váldi šiehtadallat searvvi ovddas.

§7. Áššemearrideapmi

Stivra-, miellahtto- ja jahkečoahkkimiid mearrádusat dahkkojit dábálaš eanetlogu jienastemiin. Jos jienat juohkásit dássálaga, de galgá jienastuvvot oððasit. Miellahtto- ja jahkečoahkkimiid jienasteamit galget čálalaččat jus guhtege gáibida dan.

§8. Miellahttočoahkkin

Miellahttočoahkkin galgá dollojuvvot go stivra dahje 2/3 miellahtuin gáibidit dan.

§9. Sierra jahkečoahkkin

Stivra dahje ¼  miellahtuin sáhttá gáibidit ahte galgá dollojuvvot sierrajahkečoahkkin. Gohččun ja áššelistu sierrajahkečoahkkimii galgá sáddejuvvot miellahtuide guokte (2) vahkku ovdal čoahkkima. Čoahkkin galgá meannudit dušše daid áššiid mat leat áššelisttus.

§10. Njuolggadusnuppástuhttin

Searvvi njuolggadusaid sáhttá nuppástuhttit jus unnimusat 2/3 jahkečoahkkimis nu gáibidit. Rievdadusevttohus galgá sáddejuvvot stivrii jahkečoahkkima áššiid áigemeriid mielde ja áššedieđut galget čuovvut jahkečoahkkima áššedieđuid.

§11. Heaittiheapmi

Sámi Girječálliid Searvvi sáhttá heaittihit jos unnimustá ¾ searvvi miellahtuin nu mearridit čálalaš jienasteamis. Jos searvi heaittihuvvo, de miellahtut galget válljet 3 olbmo heaittihanstivrra mii hálddaša báhcán opmodaga ja vealggi. Báhcán opmodat galgá geavahuvvot sámi čáppagirjjálašvuođa ovddideapmái.

Dohkkehuvvon SGS jahkečoahkkimis 21.04.-22.04.2018.